Tartu Ülikooli kultuuriuuringute instituudis toimuva teadusprojekti ARS MORIENDI ESTONIA 2030 raames viidi sel kevadel läbi sisulised arutelud, et kohandada rahvusvaheline elu lõpu teemaline mõõdik Death Literacy Index Eesti kultuuri- ja keeleruumi jaoks. Eesmärgiks oli leida sõnastusi, mis oleksid mõistetavad, emotsionaalselt sobivad ja kultuuriliselt täpsed.
Ekspertidest koosnev töögrupp – kuhu kuulusid folkloristid, usundiuurijad, teoloogid, keeleteadlased ja palliatiivse valdkonna spetsialistid – analüüsis põhjalikult näiteks selliseid mõisteid nagu valmisolek, suutlikkus ja oskused ning arutas, kuidas kõige paremini tõlkida ingliskeelseid mõisteid nagu conversation, access ja capability. Samuti vaeti, kas kasutada otseütlevat sõna surija või eelistada neutraalsemat väljendit inimene elu lõpus.
Arutelude tulemusel täpsustati nii skaalasõnastust kui ka tundlikke termineid nagu lein, palliatiivne ravi ja hooldusravi, et küsitlus toetaks avatumat ja ausamat vestlust elu lõpu teemadel. Tegemist on olulise sammuga projekti eesmärgi suunas – edendada teadmisi ja ühiskondlikku valmisolekut elu lõpu, suremise ja leinaga seotud küsimustes aastaks 2030.
