Piret Paal ja Ars Moriendi Estonia 2030 töörühm.
Lein ja kaotusevalu algavad sageli ammu enne lähedase inimese surma. Lein ja kaotusevalu ei lõpe matustega. Paljude jaoks alles algab raske teekond, kui nad peavad pärast lähedase eest hoolitsemise või ootamatu kaotuse ning matuste järel, naasma tööellu. Töökohtadel on leinaprotsessis oluline roll, sest töökoht ja -kaaslased võivad pakkuda tuge, mis aitab leinajal tasapisi oma elu uuesti üles ehitada. Sageli on aga olukord vastupidine. Töötaja jäetakse üksi, sundides leinajat tegema raskeid valikuid, mis võib viia ka töölt lahkumiseni. Ajal, mil häid töötajaid on keeruline leida, on leinava töötaja lahkumine tööandjale märgiks, et leinajate toetamise strateegiad tuleb paika panna.
Milline on toetava töökeskkonna väärtus ja mõju leinajale? Tööandja ja kolleegid mängivad võtmerolli leinaja toetamisel. Mõistev suhtumine, paindlikkus töökoormuse ja tööaja osas ning arusaam, et leinaprotsess on iga inimese jaoks erinev, võivad kaotusevalu kogenud töötajale palju tähendada.
Tööandjate jaoks on töötajate erinevate vajaduse korraldamine keerukas süsteemne probleem, millest otseselt sõltub ka töökoha vaimsus. Millised on leina toetamata jätmise tagajärjed? Ebapiisav toetus ja selgete leinapoliitikate puudumine võivad suurendada töötaja stressi ja pikendada taastumisprotsessi. Üks päev matusteks ei ole piisav leinapuhkuseks ning tööle naasmine võib olla väga raske. Kui inimene töötab kodukontoris on vaja kontrollida, et võimekus sotsiaalseks inimestevaheliseks suhtluseks ei hääbuks.
Mida saaksid töökohad paremini teha? Esiteks, arendada välja selged ja paindlikud leinapoliitikad, mis arvestavad erinevate kaotusevormidega. Teiseks, koolitada juhte ja kolleege, et nad oskaksid ka surmateemadel suhelda ja vajadusel tuge pakkuda. Kolmandaks, pakkuda võimalusel nõustamist või kontakte tugiteenustega. Kaalutletud rahaline toetus võib aidata inimestel emotsionaalselt keerulise olukorraga toime tulla.
Last Aid (Last Aid – Letzte Hilfe) kursuse idee ja kontseptsiooni pani paika Dr Georg Bollig, kes on töötanud kiirabiarstina ja palliatiivse ravi konsultandina Saksamaal. Kui Viimase Abi koolitus kõlab veidi hirmutavalt siis Koos Lõpuni või Viimane Teekond võiksid kõnetada kõik Eesti tööandjaid. Viimase Abi kursus aitab tööandjatel mõista leina kui loomulikku osa inimelust ja varustab neid teadmiste ning oskustega, kuidas oma töötajaid kaotuse korral inimlikult ja tõhusalt toetada. See loob aluse hoolivale töökultuurile, kus raskeid teemasid ei väldita, vaid käsitletakse teadlikult, empaatiaga ja vastutustundlikult. Rahvusvaheline Last Aid võrgustik loodi koos teiste palliatiivse ravi ekspertidega kümme aastat tagasi. Üheskoos kujundati välja neljatunnine koolitusprogramm, mida regulaarselt uuendatakse ja kasutatakse nüüd üle maailma. Valmidus pakkuda vastavaid koolitusi eesti keeles on olemas.
Lein on elu osa ja nii peaks see kajastuma ka töökultuuris. Toetav töökoht ei muuda leina olematuks, kuid võib teha selle kogemise veidi vähem keeruliseks.
