Elukvaliteet 65+ tööpakett keskendub kvalitatiivsete andmete kogumisele ja analüüsile, et kaardistada Eesti elanike teadmisi, hoiakuid ja kultuurilisi narratiive, mis on seotud elu lõpu ja surmaga. Töö viiakse läbi kolmes Eesti maakonnas: Saaremaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal, koostöös kohalike sotsiaal- ja tervishoiu töötajatega, kogukonnakeskuste, kirikute ning omavalitsustega. Interdistsiplinaarseid meetodeid rakendades uuritakse, kuidas inimesed mõistavad ja sõnastavad suremise, leina ja hoolimisega seotud kogemusi eri kontekstides. Saadud teadmised aitavad kujundada suhtlusstrateegiaid ja hariduslikke materjale, et edendada elulõpu- ja surmakirjaoskust ning toetada hoolivaid ja teadlikke praktikaid tervishoius ning suhtlus- ja tutvusringkondades (kogukondades).
Elukvaliteet 65+ kvalitatiivne uuring saab alguse Viljandimaal
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi viieaastase teadusprojekti „ARS MORIENDI ESTONIA 2030“ raames kavatseme uurida, kuidas inimesed vanuses 65+ Eestis mõtestavad elu lõppu, surma, suremist ning leina. Uuring toimub Viljandimaal 07-12. juunil 2026.a, Saaremaal (2027.a) ja Ida-Virumaal (2028.a).
Me kõik sureme kord ning juba enne seda puudutab surm meid mitmel moel. Kogeme leina, kaotusvalu, õpime uuesti elama koos leina ja kaotusega – ja see on loomulik osa inimese elust ja kasvamisest. Kuigi erinevad elulõpu kogemused mõjutavad inimesi, peresid ja kogukondi väga sügavalt, tehakse nendest teemadest juttu väljaspool kriisiolukordi liiga vähe.
Meie sooviks on paremini mõista, kas ja kuidas inimesed räägivad surmast ja leinast, kuidas nad toetavad üksteist elulõpu olukordades, millised on surmale läheneva inimese hooldamise rõõmud ja raskused ning mida inimesed vajavad, et elulõpu olukordadega paremini toime tulla. Seepärast soovime kuulata ja koguda inimeste päris lugusid ja kogemusi.
Oma uuringus osalema kutsume kõiki, kes on 65 aastat vanad või vanemad, kokku puutunud leina või kaotusega ning kes on hooldanud või toetanud elu lõpus lähedast inimest või sellise toe ja abi andmist lähedase inimese puhul kogenud. Meie vestluse vormiks on individuaalintervjuu (ca tund aega), mis toimub intervjueeritava enda jaoks sobivas paigas ning rahulikus ja turvalises vestlusvormis. Me hindame iga inimese isiklikku kogemust ja vaatenurka. Vestlus on konfidentsiaalne ning osalemine vabatahtlik.
Lisaks soovime vestelda inimestega, kes töötavad sotsiaalhoolekande, koduhoolduse, tervishoiu või kogukondliku elu- ja kultuurikorralduse valdkonnas. Nende vestluste vormiks on fookusgrupiintervjuud (ca poolteist tundi) ning nende intervjuude toimumise aja ja koha lepime kokku ühiselt kõigi osalejatega. Needki intervjuud on konfidentsiaalsed, mis tähendab, et inimese arvamusi ja nägemusi ei seostata tema nime, tööülesannete ega tööandjaga.
Miks osaleda uuringus? Usume ja loodame, et inimeste lood aitavad parandada elulõpu teemalist suhtlust ja teadlikkust Eestis. Soovime arendada kogemuspõhist sotsiaalhoolekannet, tervishoidu ja kogukondlikku koostööd. Tahame mõista paremini leina, hoolimise ja kvaliteetse elulõpu vajadusi ning juhtida tähelepanu kogemustele, millest sageli vaikitakse. Hea ja teadlik elu hõlmab ka oskust rääkida elu lõpust. Suremise kunst on osa elamise kunstist.
Kui soovid uuringus osaleda või rohkem teada saada, võta meiega ühendust.
Allan Kährik / +372 5070293 / allan.kahrik@ut.ee
