![\"\"](\"https:\/\/i0.wp.com\/arsmoriendi.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/bc5c3bad-ca1c-4eeb-960c-93bf10d9b005.jpg?resize=737%2C983&ssl=1\")
<\/p>\r\n<\/p>\r\n
Haridusest ja t\u00f6\u00f6elust<\/strong><\/p>\r\n Minu haridustee p\u00f5hipunktid: olen l\u00f5petanud Tartu \u00d5htukeskkooli (t\u00e4nase nimega Tartu T\u00e4iskasvanute G\u00fcmnaasium, kus olen n\u00fc\u00fcd juba aastaid hoolekogu esimees). Siis tulevad rakenduslik k\u00f5rgharidus K\u00f5rgemast Usuteaduslikust Seminarist ja seej\u00e4rel k\u00f5ik k\u00f5rghariduse kolm astet Tartu \u00dclikooli usuteaduskonnast. Vahepeal veel aasta \u00f5pinguid T\u0161ehhi Vabariigis Praha Karli \u00fclikoolis ja rahvusvahelises baptistiseminaris. T\u00f6\u00f6elust niipalju, et nooremas p\u00f5lves olen pidanud lukksepa, kutselise autojuhi, maalri ja tr\u00fckikojas paberil\u00f5ikaja ametit, misj\u00e4rel suundusin kirikut\u00f6\u00f6le koguduse noortejuhiks ning aasta tegutsesin ka vastloodud Tartu Annelinna koguduse pastorina. Selle k\u00f5rvalt sai alguse \u00f5ppej\u00f5u karj\u00e4\u00e4r k\u00f5igepealt K\u00f5rgemas Usuteaduslikus Seminaris ja siis Tartu \u00dclikoolis: k\u00f5igepealt semiootika osakonnas ja siis juba t\u00e4iemahuliselt usuteaduskonnas, kus olen t\u00f6\u00f6l t\u00e4nini nii \u00f5ppej\u00f5u kui \u00f5ppe- ja teaduskorraldusega tegeleva haridusb\u00fcrokraadina. Vahepeale j\u00e4\u00e4vad veel paralleelsed t\u00f6\u00f6ampsud lektorina Sisekaitse Akadeemias ja Tartu Teoloogia Akadeemias. Kui k\u00f5ik see kokku v\u00f5tta, v\u00f5ib \u00f6elda, et viimased kolm aastak\u00fcmmet olen olnud h\u00f5ivatud t\u00e4iskasvanuhariduse erinevate teemadega.<\/p>\r\n Akadeemilisest profiilist<\/strong><\/p>\r\n P\u00f5hikohaga \u00fclikoolis olen Uue Testamendi lektor, aga selle k\u00f5rvale mahuvad mitmesugused kultuuriteaduslikud teemad k\u00e4sitletuna nii religiooniuuringute kui – antropoloogia v\u00f5tmes. Usuteaduskonnas olengi olnud piibliteaduste k\u00f5rval seotud just religiooniuuringute suuna arendamisega. Neis seostes ongi mind k\u00f5ige enam huvitanud religioon kui kultuuriline ja sotsiaalne n\u00e4htus selle mitmekesisuses. Piibelgi pole siin erand \u2013 tegu on minu meelest erakordselt p\u00f5neva kultuuriajaloolise tekstide kogumikuga, mis dokumenteerib inimese p\u00fc\u00fcdlusi m\u00f5testada oma elu selle ootustes, lootustes, l\u00e4bikukkumistes, kaotusevalus, \u00f5nnes ja muidugi usus. Ja ehkki inimkonna kultuurilise ja sotsiaalse elu vormid on pidevalt ajas ja ruumis muutunud, on inimese vajadus oma elu m\u00f5testada ja selles maailmas, kus me elame, paremini toime tulla meid siiani p\u00fcsivalt saatmas. Ja sellega tegelevad nii teadus kui religioon.<\/p>\r\n AME2030<\/strong><\/p>\r\n \u201eKeset selle elu sees \u00fcks surm on meil ikka\u201c algab \u00fcks kirikulaul, mida t\u00e4nini ka Eesti kirikutes aeg-ajalt lauldakse ja mis oma algversioonis ulatub tagasi v\u00e4hemalt kaheksandasse sajandisse Euroopa keskajal. Surm kui konstant on kogu aeg p\u00fcsinud meie elu osana. Ja siiski on nii, et eri aegadel ja eri kultuurides on surma m\u00f5testatud ja sellega arvestatud eri viisidel. \u00dcldistatult v\u00f5ib \u00f6elda, et kui varasematel aegadel oli surm Euroopa kultuuris avalik elu osa, millega \u00fchel v\u00f5i teisel viisil puutusid kokku k\u00f5ik alates lapsest kuni vanurini, siis t\u00e4nap\u00e4eval on see miski, mis on peidetud. Need juhtumid, kus keegi sureb oma koduvoodis, \u00fcmbritsetuna eri p\u00f5lvkondade l\u00e4hedastest, on pigem erand. Surijad on peidetud haiglatesse ja hooldekodudesse, nad on tavalise inimese jaoks n\u00e4htamatult silma alt \u00e4ra ning pigem hooldajate ja arstide-\u00f5dede ampluaa. Surmaga puutume kokku matustel ja nekroloogide vahendusel, ent see, mis sellele eelneb, on miski, millest ei taheta r\u00e4\u00e4kida ega m\u00f5elda. Meie noorte ja ilusate inimeste edukultuse maailmas ei ole suremisel enam kohta. Aga ometi on nii, et isegi kui surm on avalikkusest hoolikalt peidetud, saadab ja m\u00f5jutab see meid ikkagi. Selle viimase asjaolu teadvustamine ning surmast rahulikult ja m\u00f5testatult r\u00e4\u00e4kimine on oskus, mille me v\u00f5iksime varasematelt p\u00f5lvkondadelt \u00f5ppides taas \u00fcles leida.<\/p>\r\n Elukondlikku<\/strong><\/p>\r\n Olen p\u00f5line tartlane ja l\u00f5unaeestlane, kolkapatrioot selle s\u00f5na otseses m\u00f5ttes. Maailmas natuke ringi r\u00e4nnanuna v\u00f5in t\u00f5deda, et ehkki kauneid paiku on ilmas palju, ei \u00fcleta neist miski kodu ja kodutunnet. Maakodus P\u00f5lvamaal tegelen suviti v\u00e4ikest viisi potip\u00f5llundusega. Kui lapse- ja noorusp\u00f5lves olid karjask\u00e4ik, heinategemine ja peenarde k\u00f5plamine mu jaoks vihatud ja pealesunnitud tegevused, siis n\u00fc\u00fcd, kus see k\u00f5ik ei ole enam elluj\u00e4\u00e4mise viis omaaegses defitsiidi\u00fchiskonnas, vaid pigem hobi, siis ma isegi naudin seda. Nooruses v\u00f5eti mind vanemate poolt v\u00e4gisi kaasa metsa marjule ja seenele. Toona peitsin p\u00f5ue raamatu, istusin k\u00e4nnu otsa ja lugesinkogu aja. Kui k\u00fcsiti, kus saak siis on, vastasin, et ma\u00a0 olen lihtsalt saamatu metsaandide leidmise osas. N\u00fc\u00fcdseks on suvel\u00f5pu ja s\u00fcgise seenelk\u00e4igud koos abikaasaga saanud lahutamatuks osaks minu elust (mu poeg ja minia on sellest veel esialgu vabad, aga lootust ei tohi kaotada \ufffd\ufffd). Korilase kirg ja perekondlik igasuguste asjade hoidistamine on lihtsalt nauding. Antropoloogias eristatakse kaht l\u00e4henemist kultuurile: esimene on kultuuri m\u00e4\u00e4ratlemine inimsaavutuste tippude j\u00e4rgi ehk k\u00f5rgkultuurist l\u00e4htudes ja teine argikultuuri kaudu \u2013 k\u00f5ik on kultuur, alates kartulite praadimisest kuni tippteaduseni v\u00e4lja. Olen tugevalt seda viimast meelt. Mis t\u00e4hendab, et peale teaduskirjandusega t\u00f6\u00f6tamist eelistan ma ka raamatute maailmas midagi lihtsat ja p\u00f5nevat. Ulmekirjandus ja -seriaalid, eriti kosmoseooperid on miski, mida ma ikka ja j\u00e4lle naudin.<\/p>\r\n \u00a0<\/p>\r\n
![\"\"](\"https:\/\/i0.wp.com\/arsmoriendi.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Ars_moriendi_estonia_valge_logo_-01-3.png?resize=750%2C422&ssl=1\"){kind=logo}
<\/figure>\r\n<\/div>\r\n\r\n\r\n\r\n